JÕGEVA ALEVIKU LASTEAED

ARENGUKAVA  2018 – 2020

JÕGEVA VALD

 

SISUKORD

1. LASTEAIA AJALUGU.....................................................lk 2

2. JÕGEVA ALEVIKU LASTEAIA HETKESEIS...............       lk 1

2.1. LAPSED...............................................................  lk 2

2.2 LASTE ARVU PROGNOOS

2.3. PERSONAL                                                                                lk 4

2.4. SWOT ANALÜÜS..............................................      lk 4

2.5 STRATEEGILINE JUHTIMINE..........................                             lk 5

2.6. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ................................        lk 7

2.7. RESSURSSIDE JUHTIMINE..............................          lk 7

2.8. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA..................................lk  8

3. LASTEAIA MISSIOON....................................................lk 8

4. LASTEAIA VISIOON.....................................................   lk 8

5. LASTEAIA VÄÄRTUSED................................................lk 8

6. ARENGUKAVA VALDKONDLIKUD EESMÄRGID....        lk 9

7. ARENGUKAVA 2015-2017 ANALÜÜS.............               .              lk 11

8. ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA.................................               lk 14

9. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD........................                 lk 19

10. ARENGUKAVA SEADUSANDLIKUD AKTID..............  lk 20

  1. JÕGEVA ALEVIKU LASTEAIA AJALUGU

Lasteaed on jaanuariks 2018a. Jõgeva Alevikus tegutsenud 68 aastat. Jõgeva Alevikus avati esimene lasteaed 1950. aastal endises kontorimajas. Jõgeva Sordiaretusjaama (praeguse Eesti Taimekasvatuse Instituudi) tollane direktor Mihkel Pill andis lasteaia asutamise jaoks kontori teise korruse kaks tuba ja rõdu. 1955. aastal valmis kahekorruseline maja senisest lasteaiast lõuna pool üle jõe. Ka selles majas oli üks rühm lapsi, nimekirja kuulus 20 kasvandikku. Lasteaia viimane ülekolimine toimus 13. jaanuaril 1965 praegusesse hoonesse, mis on ehitatud 1963 – 1964a. spetsiaalselt lasteaia tarbeks, projektijärgne lastearv  oli 50, tegutsevaid rühmi kaks.

 

  1. JÕGEVA ALEVIKU LASTEAIA HETKESEIS

Lasteaias tegutseb kaks liitrühma kokku kolmekümne kaheksa lapsega. Töötajaid on kokku üksteist.  Õppetöö  toimub eesti keeles. Lasteaial on oma laul ja logo.

Lasteaia eripäraks on traditsioonide säilitamine, loodusega tutvumine ja koostöö Eesti Taimekasvatuse Instituudiga.

Jõgeva Aleviku Lasteaed on õppe- ja kasvatusasutus, mille eesmärgiks on laste hoidmine ja lastele alushariduse andmine. Soovime olla lastele teiseks koduks, kohaks kuhu laps tahab tulla ja lapsevanem soovib oma last tuua. Tahame olla lasteaed, mis uut rakendades võtab kaasa ka vana ja hea.

Jõgeva Aleviku Lasteaed asub Jõgeva alevikus, Aamisepa 6, hoone pindala 339m2.

Vanem tasub lapse eest kohamaksu kuus 20 eurot ning toiduraha 1,45 eurot päevas.

Lasteaed avatakse kell 7.00 ja suletakse kell 18.00

 

2.1. Lapsed

2017/2018 õppeaastal on laste arv kahes rühmas kokku 38.

Hoolekogu nõusolekul ning Jõgeva Vallavolikogu otsusega on lubatud vanemasse rühma võtta 20 last ja nooremasse 18. Vanemas rühmas on laste vanus 4-7a.

Nooremas rühmas käivad lapsed vanuses 1,5-4a. ja laste vanus on iga aastaga noorenenud. Seega on sisuliselt tegemist sõimerühmaga, kus peaks ka laste arv olema praegusest väiksem ( 14-16 last). Võimalus oleks ka liikumistoas avada hoiurühm ja võtta tööle üks hoidja.

 

2.2 Laste arvu prognoos

Tabel 1 Laste arvu prognoos

 

2017/2018

2018/2019

2019/2020

2020/2021

2021/2022

Vanem rühm

20

20

19

19

19

Noorem rühm

18

18

18

18

18

Kooli läheb

8

7

8

7

8

Juurde tuleb

9

9

8

7

7

Sügiseks 2017a. on esitatud 9 avaldust , kuna kooli läheb 8 last, siis on puudu 1 koht.

 

2.3.Personal

Pedagoogiline personal on erialase kõrgharidusega. Õpetajaid on neli, koos liikumis- ja muusikaõpetajatega kuus inimest. Erialast kõrgharidust on omandamas üks õpetaja abi. Liikumis-ja muusikaõpetaja käivad väljaspoolt meie maja osaajaliselt. Personali hulka kuuluvad ka kaks õpetaja abi ja erivajadusega last toetav tugiisik. Kokk valmistab maitsvat toitu meie oma köögis. Logopeed töötab käsunduslepingu alusel 1 kord nädalas. Majahoidja ametikoht on hetkel 0,25, kuid edaspidi on vajalik suurendada 0,5-ni uue piirdeaia ehitusega ja sellega seonduva territooriumi suurenemise tõttu. Olemas on personali tunnustamissüsteem. Personali motiveerimiseks ja tunnustamiseks kasutatakse erinevaid võimalusi (esitamine maavanema või vallavanema aukirja saamiseks, ühisüritused, väljasõidud koos koolitusega kogu maja personalile jne).

 

Personal kokku: 11

Pedagoogiline personal: 7

Teenindav personal : 4

Tabel 2. Pedagoogid hariduse järgi:

 

Pedagoog 

Kokku 

Ped. kõrgharidus 

 Ped.keskeri 

Õpib kõrgkoolis 

Muu keskeri 

Kvalifikatsioonita

 

 

 

 

 

 

 

direktor

1

1

 

 

 

 

õpetajad

4

 4

 

 

 

 

muusikaõpetaja

1

 1

 

 

 

 

liikumisõpetaja

1

 1

 

 

 

 

 

Tabel 3. Personal vanuse järgi :

 

Personal

kokku

25 - 29

30 - 39

40 - 49

50 - 63

Direktor

1

 

 

1

 

Lasteaiaõpetaja

4

 

3

 

1

õpetaja abi

2

 

 

2

 

Muusikaõpetaja

1

 

 

 

1

Liikumisõpetaja

1

 

 

 

1

Kokk

1

 

 

1

 

Majahoidja

1

1

 

 

 

Kokku

11

1

3

4

3

 

Tabel 4. Personali koosseis ametikohtade järgi 2017.a. augusti seisuga

 

Kooseis

Ametikohtade arv

Direktor

1

Kokk

1

Õpetaja

4

Muusikaõpetaja

0,25

Liikumisõpetaja

0,25

õpetaja abi

2

Majahoidja

0,25

personal kokku

8,75

 

2.4. Swot analüüs

Tugevused

  • Koostöö Eesti Taimekasvatuse Instituudiga- külastused kasvuhoonetesse, külve ja koristusi vaatama, traktoriparki.
  • Koostöö Jõgeva Põhikooliga-tutvumispäev kevadel.
  • Koostöö Jõgeva Linnaraamatukoguga- Jaana Koppel külastab juba 7 aastat igal emakeelepäeval lasteaeda ja jutustab lastele muinasjutte.
  • Lapsed osalevad erinevates projektides (prügi sorteerimine, Endla Looduskaitseala külastus jne.), sügisel külastab meid Päästeamet ja kevadel Piiri Hambaravi. Oleme lastega külastanud kohalikke tööandjaid Valmeco AS ja Softcom OÜ.
  • Õhtune teadusring toimub üks kord nädalas.
  • Osaleme maakonna lasteaedade näitemängupäeval, valla laste laulu-ja spordipäeval.
  • Koostöö vanematega teemanädalate läbiviimisel (näiteks tüdrukute nädalal lasteaialapse vanaema juuksurisalongi külastus, isadepäev koos isaga Imavere Piimandusmuuseumis või lapse ema Kaitseliidus tehtava töö tutvustus).
  • Koostöö Sotsiaalkeskus Elukaarega-käime jõulukontserte andmas juba 7 aastat.
  • Koostöö uute laste vanematega- kevadised koosolekud, kus tutvustatakse lasteaeda, kodukorda ja päevakava, et sügisel oleks lapsel lihtsam lasteaiaga harjuda. Lasteaeda avaldusi toovad lapsevanemad räägivad meie lasteaia positiivsest imidžist.
  • Majas on oma köök, kus valmivad maitsvad toidud.
  • Pidev enesearendamine, sisehindamistulemuste analüüsimine, tulemustest lähtuv parendustegevus.
  • Karjääri soodustamine: üks õpetaja abi õppis ja sai õpetajaks 2017a. kevadel ja üks õpetaja abi õpib õpetajaks - käsil esimene aasta.
  • Personali teemakohased näidendid lastele: näiteks „Ninatark muna“ lihavõttenädalal.
  • Ühised heakorratalgud lapsevanematega.

 Nõrkused

  • Asfaldi kehv olukord, saali puudumine, soojustamata ja lagunevad põrandad, viimane sanitaarremont 2000a.
  • Puudub remondimees. Õpetajad peavad ise värvima ruume ning parandama katkisi õuevahendeid ning mööblit. Kuremaa  Enveko AS ei paku enam lehekottide veo teenust, lehti pole kuskile panna.
  • Puudub transpordivahend lehekottide veoks.

Lapsi nooremas rühmas liiga palju. Lasteaed pole valmis liikumispuudega laste vastuvõtuks. Arvestades kõnepuudega laste suurt arvu on logopeedi teenus vähene.

Parendustegevused

  • Remondimehe jagamine mõne teise valla asutusega.
  • Asfaldi vahetus, põrandate vahetus.
  • Töötajate motivatsiooni tõstmine (palgatõus).
  •  Lapsevanemate nõustamine ja koolitus.

 

2.5   Strateegiline juhtimine

Lasteasutuse direktor koordineerib lasteasutuse tööd.

Juhtimise põhimõtted:

  • Lasteaias töötavate inimeste hoidmine ja väärtustamine.
  • Töötajate initsiatiivikuse toetamine ja enesetäienduse väärtustamine.
  • Info liikumise tagamine.
  • Pedagoogiline personal osaleb lasteasutuse põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel.
  • Regulaarsed rahulolu-uuringud, milles osalevad nii personal, õpetajad, direktor kui ka lapsevanemad.
  • Lasteasutuse juht viib läbi arenguvestlusi personaliga üle ühe aasta.

 

 

2.6. ÕPPE-JA KASVATUSTÖÖ

Jõgeva Aleviku Lasteaia õppe-ja  kasvatustegevuse põhieesmärgiks on laste arendamine, kooliks ettevalmistamine mängude ja õpitegevuste kaudu.

Igapäevase õppe-ja kasvatustegevuse käigus tähtsustatakse kodukohta ja kodumaad, õpitakse tundma ja hoidma kodukoha vaatamisväärsusi ja loodust, väärtustatakse õuesõpet ning aktiivset looduses viibimist. Seetõttu sooviks rohkem võimaldada lastele väljasõite, õppe-ekskursioone maakonna vaatamisväärsuste juurde. Kahjuks on võimalused ressursside vähesuse tõttu piiratud. Õppe- ja kasvatustöö paremaks läbiviimiseks on vajalik regulaarselt uuendada õppevahendeid.

Lasteaial puudub saal, seetõttu viiakse enamus liikumistegevusi võimalusel läbi õues. Lasteaed on avatud uutele ideedele ja mõtetele, mida saadakse täiendkoolitustelt, teiste lasteaedade külastamistelt.

 

2.7. RESSURSSIDE JUHTIMINE

2.7.1.Eelarve

Jõgeva Aleviku Lasteaias on Jõgeva Vallavalitsuse poolt kinnitatud eelarve.

Lasteaia rahastamine toimub:

1. Jõgeva valla eelarvelistest vahenditest;

2. Lastevanemate poolt makstavast kohamaksust ja toidurahast;

3. Riigieelarve vahenditest.

 

2.7.2. Materiaalne baas

  1. Lasteaia õueala on piiratud piirdeaiaga. 2017a. suvel ehitati uus piirdeaed, millega suureneb maa-ala.. Maa-ala haljastamisel on kasutatud puid, põõsaid. Vajalik oleks uute õuepaviljonide ehitamine, puidust õuemänguvahendite uuendamine, ronimisvahendite täiendamine. Maja on soojustatud, olemas mänguväljak, mis vajab täiendamist ja uuendamist. Mänguväljaku pinnakatteks on muru ja kõvakate. Kõvakate on konarlik ja vajaks uuendamist. Ruumid on korralikud, kuid vajavad sanitaarremonti. Põrandakate on kulunud ja põrandad külmad (va. noorema rühma WC). Mõlemad nõudepesumasinad on uued.

 

 

2.7.3. Infotehnoloogia hetkeseis

Lasteaias on kolm arvutit (direktoril üks ja neljale õpetajale kasutamiseks kaks). Üks arvutitest on uus ja teised kasutatud. Lasteaias on kolm printerit, neist üks kaasaegne. Metoodiliste materjalide paljundamiseks on paljundusaparaat. On olemas dataprojektor, videokaamera ja fotoaparaat. 2016a. detsembris osteti uus ja võimas makk pidude korraldamiseks.

 

2.8. Koostöö huvigruppidega

Lasteaia jaoks on koostöö eriti aktuaalne, kuna lasteaed pakub võimalusi ja toetab lapsi ning lapsevanemaid lapse tulevaseks koolieluks. Eriti aktiivne on olnud koostöö Eesti Taimekasvatuse Instituudiga, kus käime põllutöid vaatamas. Nemad varustavad ka lasteaeda kartulitega. Koostööd on tehtud ka teiste valla lasteaedadega, koolidega, vanematega, Päästeametiga, Piiri Hambaraviga ja Sotsiaalkeskusega Elukaar.

 

  1. LASTEAIA MISSIOON

Jõgeva Aleviku Lasteaed on eelkooliealistele lastele mõeldud hoidu ja alusharidust võimaldav asutus. Meie taotluseks on terved ja mitmekülgselt arenenud lapsed, kes märkavad kaaslast ja oskavad teistega arvestada. Valmistame lapsi ette kooliks ja edasiseks eluks.

 

  1. LASTEAIA VISIOON

Kujuneda lasteasutuseks, millel on arendav mängu-ja tegevuskeskkond, hea meeskonnatöö, koostöö huvigruppidega ning kvalifitseeritud personal. Tahame olla lasteaed, kuhu laps tahab tulla, kus on loodud tingimused kõigi laste arenguks sõltumata nende eripärast. Soovime kasvatada teotahtelisi, positiivselt meelestatud ja vastutustundlikke isiksusi.

 

  1. LASTEAIA VÄÄRTUSED

Oleme sõbralikud ja heatahtlikud laste ja kaastöötajate vastu, hindame omanäolisust, traditsioone, töötajate aktiivsust ja omaalgatuslikkust. Väärtustame looduslähedust ja loovust. Peame tähtsaks koostööd lastevanematega, austame traditsioone, kuid oleme avatud uuendustele.

 

6. ARENGUKAVA VALDKONDLIKUD EESMÄRGID

6.1. Strateegiline juhtimine

Eesmärgid

1. Tuleohutuse aruanne on esitatud igal aastal jaanuaris.

2. 2019a. jaanuaris on koostatud sisehindamise 3 aasta aruanne.

 

Tugevused

Parendustegevused

 

• Arengustrateegia koostamisel lähtutakse sisehindamise tulemustest. Planeerimine haarab nii pikaajalisi kui ka lähemaid eesmärke.

• Lasteaia majandamine on planeeritud ja analüüsitud ning toetab õppe- ja kasvatustööd.

• Lasteaia õpi- ja töökeskkonda hinnatakse ja see vastab tööohutuse normidele.

• Lasteaias on välja töötatud sisehindamissüsteem, millesse on kaasatud kõik lasteaia olulised huvigrupid.

• Lasteaia direktoril on kollektiivis innustav, toetav, koostööle suunav ja koostööd tegev ning julgustav roll.

• Õppeasutusel on määratletud ja sõnastatud lasteaia põhiväärtused.

• Lasteaias valitseb positiivne õhkkond.

 

•Olemasoleva sisehindamissüsteemi rakendamisel selle mõjusust perioodiliselt üle vaadata ja hinnata, et määratleda õppeasutuse tegevusi erinevates valdkondades ning saavutada

tulemuslikkuse hindamise selgust.

Tunnustamise süsteemi parendamine.

 

 

6.2. Õppe- ja kasvatustöö

Eesmärgid:

  1. 2018/19a. Tegevuskava toetab laste  liikumistegevuste ja õuesõppe võimaluste täiendamist ja parendamist.
  2. 2019/20a. Tegevuskava toetab töökasvatuse väärtustamist.
  3. 2020/21a. Tegevuskava toetab väärtuskasvatuse  arendamist.

 

Tugevused

Parendustegevused

• Õppe- ja kasvatustöös on rakendatud lapsest lähtuvat planeerimist.

• Huvitegevused ja väljasõidud mitmekesistavad ning toetavad õppe- ja kasvatustööd.

• Õppe- ja kasvatustööd ja laste arengut analüüsitakse süsteemselt, kasutades selleks

erinevaid hindamismeetodeid, rakendatud on individuaalne töö lastega.

• Õpikeskkond on arendav ja esteetiline.

 

Parendada kolleegidelt õppimise süsteemi.

 

6.3. Personalijuhtimine

Eesmärgid:

  1. Õpetajatele on võimaldatud kvalifikatsiooni- ja tasemekoolitusi vastavalt koolitusplaanile.
  2. Korraldatud toiduhügieenikoolitus õpetaja abidele.
  3. Korraldatud esmaabikoolitus kogu meeskonnale.

 

Tugevused

Parendustegevus

 

• Lasteaed analüüsib erinevaid personaliga seotud näitajaid.

• Töötajatel on asutusesisene karjääri võimalus, mitu õpetaja abi on õppinud ja saanud õpetajaks.

Kõik ametikohad on täidetud.

• Töövahendid ja keskkond toetavad tulemusliku töö tegemist.

 

• Parendada personali arenguvestluste vormi.

• Personali sisekoolitused (esmaabikoolitus). 

• Tõhustada koolituskogemuse jagamist.

 

 

6.4 Ressursside juhtimine

Eesmärgid:

  1. On vajalik soetada korralik printer.
  2. Vahetada vanema rühma põrand.
  3. Murutraktori soetamine (õueala suureneb aia ehitusega poole võrra).

Tugevused

Parendustegevused

• Lasteaia eelarvet kontrollitakse ja hoitakse tasakaalus.

•Rakendatakse kokkuhoidvat ja keskkonnahoidlikku majandamise strateegiat.

• Materiaal-tehnilise baasi arendamine on eesmärgistatud ja seotud õpikeskkonna

arendamisega.

•Lasteaed sai 2017a. oma kodulehe.

• Lisavahendeid õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks leida projektidest.

• Täiendada ja kaasajastada lasteaia õpi-, kasvu ja töökeskkonda.

 

6.5 Koostöö huvigruppidega

Eesmärgid:

1. Koostöö Jõgeva Vallavalitsusega tagab vähekindlustatud lastele võimaluse käia lasteaias.

2. Tagatud on arenguvestlused vanematega ja lapsevanemate nõustamine.

3. Laste kooliminekul toimib koostöö Jõgeva  linna koolidega.

4. Koostöö hoolekoguga toetab lasteaia arengut ning õppe-ja kasvatustööd.

Tugevused

Parendustegevused

 

•Erivajadusega laps sai koha linna lasteaia erirühma.

• Lasteaed on määratlenud olulised huvigrupid. Nendega koostöö on planeeritud.

• Huvigruppide rahulolu uuritakse regulaarselt, analüüsi tulemusi ja põhjendatud ettepanekuid kasutatakse edasiste parendustegevuste planeerimisel.

• Lasteaed teeb koostööd piirkondlike haridusasutustega.

 

• Parendada ja ühtlustada huvigruppide rahuloluküsitluste vormid.

• Rakendada tagasisidesüsteem laste koolis hakkamasaamise kohta.

• Viia läbi koolitusi lastevanemate nõustamiseks.

 

 

  1. ARENGUKAVA  2015-2017 ANALÜÜS

Õppe- ja kasvatustöös oli tähelepanu pööratud toitumisele, perekonnale ja mänguõpetusele. Esimesel arengukava õppeaastal oli lasteaias tervisliku toitumise aasta, mille eesmärgiks oli lastel saada teadmisi tervislikust toidust ja selle tähtsusest. Eesmärkideks  oli saada teadmisi erinevatest puu- ja aedviljadest vaatluste, maitsmise, kompimise teel, osata neid nimetada ja eristada. Tutvuda erinevate maitsetega. Eesmärkide täitmiseks vaadeldi lastega puu-ja aedvilju. Lapsed said selgeks nimetused, teavad, kus need kasvavad ning tunnevad pildilt. Eriti meeldis neile maitsmine, kuid paar last ei söönud antut ära. Huvitav on see, et kui hommikuringis pakutut maitsevad ja söövad pea kõik, siis lõunalauas ollakse umbusklikud ega taheta maitsta. Samas lubavad kõik süüa toorsalateid prae kõrvale. Elevust tekitas ka kompimise järgi äraarvamine. Lastele meeldivad samuti vahepaladena jagatud puu- ja aedviljad. Üritustel jagasime lastele samuti kommide asemel erinevaid puu- ja aedvilju. Lastega koos oleme lugenud teemakohaseid luuletusi ja laulnud laule. Oleme lugenud jutte, mille põhjal lapsed vastavad küsimustele. Koostasime terviseaabitsa vanema rühma lastega. Sõbrapäevaks tegime pulgakooke. Kevadel rääkisid lapsed, milliseid aedviljade seemneid nad koos vanematega aeda külvasid. Lasteaias toimus projekt „Elu põhineb aineringlusel“. Lapsevanematele esines lektor-toitumisnõustaja Merike Saaremägi.

Teisel aastal väärtustasime perekonda. Õppeaasta avapäeval tuli lasteaeda „laps“, kes peale suvepuhkust vanavanemate juures oli unustanud reeglid ega osanud käituda. Koos tuletati need meelde. Sügisel tähistasime vanavanemate päeva. Kutsusime vanaisad ja vanaemad lasteaeda tutvustama oma lapsepõlve mälestusi ja mänguasju. Isadepäeval käisime koos isadega Rakveres Politseimuuseumis. Läbi aasta kasutasime tegelastena erinevaid perekonnaliikmeid (advendihommikud vanaema juures jne.), ka jõulupidu toimus samas võtmes. Kevadise näitemängupäeva teema on seotud perekonnaga. Jätkus väärtuste õpetamine lillade karude projekti “Kiusamisest vaba lasteaed“ raames.

Mänguõpetuse aastal 2017/2018 on eeldatavad tegevused: õppida süvendatult rolli ja lavastusmänge. Õpetada lapsi mängima vabamängu. Esineda valla ühisel teatripäeval näidendiga.

Kõikides rühmades arvestatakse laste ealiste iseärasustega. Tegevuskava on koostatud eakohaselt.

Rühmaõpetaja teeb lapse arengu jälgimisel ja hindamisel koostööd teiste lapsega tegelevate pedagoogidega ja logopeediga. Kogu õppeaasta kestel jälgivad rühma- muusika- ja liikumisõpetajad erinevate meetoditega (vaatlus, vestlus, laste tööd) lapse vaimset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Vaatluste, vestluste ja laste tööde põhjal täidavad õpetajad üks kord aastas (kevadel) iga lapse kohta arengu tabeli või koostavad lapse arengukirjelduse. Lapse areng fikseeritakse lapse kasvumapis. Õpetaja vahetab lapsevanemaga lapse arengualast informatsiooni igapäevaste vestluste ajal. Pikema tagasiside lapse arengust annab õpetaja arenguvestlustel, mis toimuvad üks kord õppeaastas, soovi korral ja vajadusel rohkem. Lapsevanemale antakse eelnevalt ettevalmistavad küsimused. Arenguvestluse aluseks on õpetajate poolt täidetud lapse arengu tabel või arengukirjeldus. Arenguvestlusel vahetavad õpetajad ja lapsevanemad informatsiooni lapse arengust. Arenguvestluseks täidetakse iga lapse kohta vabas vormis kirjalik tagasisideleht (kuidas laps on aasta jooksul muutunud, kuidas on edenenud teadmiste ja oskuste omandamine ja kuidas laps on rühmas tegutsenud), mis antakse vanemale tutvumiseks kevadel. Vanem saab teada, milles seisnevad lapse tugevad küljed ja milles ta veel vajab harjutamist. Oluline on tagasiside positiivsus.

Logopeed täidab lapsele kõne arengu kaardi. Logopeedilise abi kättesaadavus on ebapiisav, sest logopeed käib lasteaias üks kord nädalas.

 Personal

Kõik töötajad läbisid lapse arengu hindamise koolituse (Pille Häidkind) lasteaias kohapeal. Vajalik on kogu meeskonna esmaabi koolitus, kuna eelmine on aegunud. Töötajad läbisid järgmised koolitused: mentorikoolitus, pedagoogiline eestvedamine rühmas, koostöist õppimist toetavad pilvepõhised digilahendused, vaikuseminutite teadveloleku kursus, laste eneseregulatsioon, CAP programmi koolitajate koolitus, verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, kuidas suhelda lapsevanematega, kuidas olla parem õpetaja, nukitsamees-erivajadusega laps tavarühmas, minu ressursid töös erinevate lastega, tunnivaatlus ja analüüs, õpetajakoolituse nüüdisaegsed lähenemised. Juubeli tööaastatega seonduvalt esitati tunnustamiseks valla tänukirjaga Epp, Liia, Marju ja Anne ning ülikooli lõpetamise puhul Marianne. Koos käidi Ida-Virumaal spas, töötajatele võimaldadakse osalist ujula kasutamise hüvitamist.

Käitumisprobleemiga lapsele abi leidmiseks tehti koostööd Jõgeva valla lastekaitse spetsialisti ja noorsootöötajaga. Laps sai kümme korda tasuta muusikateraapiat.

PRIORITEEDID 2018-2021a. on õuesõpe, liikumine, töökasvatus ja väärtuskasvatus.

Prioriteetidest lähtuvalt on järgmiste aastate tegevused:

2018/2019 õ/a Õuesõppe ja liikumise aasta

Eesmärkideks:

  1. Laps õpib vähemalt üks kord nädalas õues.
  1. Laps teab liikumise tähtsust tervisele.
  2. Vähemalt kolm spordipäeva aastas.
  3. Iga kuu üks liikumisüritus väljaspool territooriumi.

 

2019/2020 õ/a Töökasvatus

Eesmärgid:

Laps saab selgeks lihtsamad töövõtted;

  1. Laps tutvub lasteaias töötavate inimeste ametitega ning väärtustab tehtud töö tulemust, puhtust ja korda.
  2. On motiveeritud täitma tööülesandeid.
  3. Oskab vajadusel abi paluda ja soovib ise teisi abistada.
  4. Mõistab töö vajalikkust ja tahab võtta osa igapäevatoimingutest.

 

2020/2021 õ/a Väärtuste aasta

Eesmärgid:

  1. Laps suhtub kõikidesse inimestesse ja elusolenditesse hoolivuse, austuse ja sallivusega.
  2. Lapsevanematele lasteaia väärtuste tutvustamine.
  3. Laps väärtustab oma perekonda.
  4. Lastekaitse Liidu projekti  „Kiusamisest vaba lasteaed“ tegevustega jätkamine.

 

8. JÕGEVA ALEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA 2018-2020

8.1. Eestvedamine ja strateegiline juhtimine

Tegevused

2018

2019

2020

2021

Vastutajad

 

 

 

 

 

 

Arengukava parendustegevus.

x

x

x

x

direktor, personal, pedagoogiline nõukogu, hoolekogu

Sisehindamisalase dokumentatsiooni pidamine, küsitluste täitmine.

x

x

x

x

direktor, personal, pedagoogiline nõukogu, hoolekogu

Töötajate toetamine ja kaasamine otsuste tegemisse.

x

x

x

x

direktor

Töörühmade tegevuses meeskonnatöö kasutamine.

x

x

x

x

direktor

Tuleohutusaruande esitamine.

x

x

x

x

direktor

Õppeaasta põhieesmärkide püstitamisel ning tegevuskava koostamisel küsitluste tulemuste ja analüüsiga arvestamine.

x

x

x

x

direktor

Majasiseste töögruppide (pedagoogid, teenindav personal, lapsevanemad, hoolekogu) kaasamine tegevuskava koostamisse.

x

x

x

x

direktor

Tegevuskava täiendamine (mai-juuni). 

x

x

x

x

direktor

Sisehindamise aruande esitamine 2019a.

 

x

 

 

direktor

Hoolekogu analüüsib tegevuskava täitmist uue õppeaasta esimesel üldkoosolekul septembris.

Koolitusplaani, eelarve koostamine septembris.

Rühmade õppeaasta analüüside esitamine 10 juuniks.

x

 

x

x

x

hoolekogu esimees, direktor

 

8.2. Õppe- ja kasvatusprotsess (lapse areng, õppekava, õppekorraldus ja meetodid, väärtused ja eetika)

 

Tegevused

2018

2019

2020

2021

Vastutajad

Õppekava alane tegevus.

x

x

x

x

direktor, hoolekogu, õpetajad, pedagoogiline nõukogu

Lasteaia õppekava täiendamine. 

x

x

x

x

direktor, hoolekogu, õpetajad, pedagoogiline nõukogu

Arenguvestluste süsteemi täiustamine, laste arengu analüüs mai.

x

x

x

x

direktor, õpetajad

Erivajadustega lastele individuaalsete arengukavade koostamine.

x

x

x

x

logopeed, rühmaõpetaja,  direktor

Terviseedendusele lisatähelepanu asetamine.

x

x